Kuulmislangus

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.
Redaktsioon seisuga 4. oktoober 2015, kell 23:17 kasutajalt Jan (arutelu | kaastöö)

Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste ja/või kuulmisnärv-i kahjustuse tagajärjel.

Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata. Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela jäikus. Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral). Seega ei teki piisavalt tugevaid võnkeid, et edastada sisekõrva. Helilained võivad kanduda sisekõrva ka kuulmeluude osavõtuta otseselt koljuluude kaudu (luukuulmine). Peamiseks sisekõrva kahjustajaks on müra, olmemüra, vali muusika jne. Mida rohkem müras aega veedetakse, seda suurem hulk sisekõrva karvarakke (närvirakke) hävib. Mida rohkem neid hävib, seda raskemaks muutub kõnest arusaamine. Igal häälikul on kindel sagedus. Kui selle piirkonna karvarakud on hävinud, siis inimene ei erista enam neid häälikuid normaalselt.

Inimkõrv on tähelepanuväärne elund, mis tuvastab helisid alates 20 hertsist (väga madal sagedus) kuni 20 000 hertsini (väga kõrge sagedus), kuid on eriti tundlik helidele vahemikus 50–5000 hertsi. See on niinimetatud kõnesagedus, mis on suhtlemiseks eriti oluline.

Juhul, kui kuulmislangus mõjutab inimese igapäevast normaalset toimetulekut, saab enamasti abi helide võimendamist kuuldeaparaadiga.

Peaaegu kõik inimesed, kellel suhtlemine on kuulmislanguse tõttu raskendatud, on kuuldeaparaadi kandidaadid. Mõned kuulmislanguse tüübid on ravitavad ega vaja helisignaali võimendamist, kuid tegemist on siiski erandi, mitte reegliga. Tänapäeval on kuuldeaparaate saadaval mitmesugustes kujudes ja suurustes. Üldiselt pakuvad kõige rohkem mugavusi ja parimat kõnest arusaamist programmeeritavad ja digitaalsel tehnoloogial põhinevad kuuldeaparaadid. Digitaalsed kuuldeaparaadid on kõige täiuslikumad abivahendid, mis suudavad analüüsida helisid ja neid automaatselt kohandada vastavalt Teie vajadustele.

Kuulmiskahjustus võib olla nii välis-, kesk- kui sisekõrvas.

Kui kuulmiskahjustus on välis- või keskkõrvas, on sageli tegemist anatoomilise probleemiga. Sel juhul võib näiteks trummikile puududa või kuulmeluukesed on kasvanud kokku ega saa seetõttu võnkuda. Paljudel sellistel juhtudel võib abi olla operatsioonist. Seevastu sisekõrva kahjustused on komplitseeritumad, sest sel juhul võivad olla teo karvarakud hävinud või kuulmisnärv kahjustunud. Neid kahjustusi ei ole võimalik operatsiooniga parandada.

Kuulmislanguse põhjused

  • Pärilik kuulmislangus
  • Üsasisesed nakkushaigused (punetised, toksoplasmoos, herpes simplex, HIV, süüfilis)
  • Ravimid (üsasiseselt, sünnitusjärgselt) Nt. Meningiit kombinatsioonis kuulmist kahjustavate antibiootikumidega.
  • Peapiirkonna arenguhäired (lõhikhuul ja lõhiksuulagi jt)
  • Sünnituse käigus tekkinud kahjustused (hapnikuvaegus e. asfüksia, sünnitus keisrilõikega)
  • Väike sünnimass (alla 1500 g) (eriti sügava enneaegsuse korral)
  • Reesuskonflikt
  • Nakkushaigused
  • Ajukelmepõletik
  • Kõrvapõletikud
  • Müra
  • Kõrvavaik
  • Vaktsineerimisjärgne kuulmise langus (väga harva esinev).
  • Ajutine keskkõrva tüüpi kuulmise langus. - Esineb väga sageli. Põhjuseks ninaneelumandli suurenemine, väljaravimata põskkoopapõletik või väljaravimata keskkõrvapõletik. Peale keskkõrvapõletikust tervistumist on seepärast väga oluline kontrollida, kas kuulmekile liikuvus on taastunud – s.o. teha tümpanomeetria. Kui seda ei tehta, võib avastamata jääda vedelik (eksudaat) trummiõõnes, mis armistumisel annab juba püsiva kuulmishäire.
  • Peatraumad
  • Teadmata põhjused

Viited