Lehekülje Toonaudiomeetria lähteteksti vaatamine

Kuulmist on võimalik täpsemalt mõõta [[Audiomeeter|audiomeetr]]i abil, kus patsiendile pannakse kõrvaklappid pähe ja lastakse erinevaid toone kõrgemast -> madalamaks ja patsiendile antakse kätte nupp, kui kuuleb tooni siis vajutab nuppu, vastavalt sellele koostatakse audiogramm, mis baseerub kaheksal sagedusel vahemikus 125 kuni 8000 hertsi. Graafik kuvab vaikseima heli nivoo, mida patsient on võimeline vastavas sagedusribas kuulma.

[[Toonaudiomeetria]]t ehk tavalist audiomeetriat on võimalik teha täiskasvanutel ja lastel alates 5.–6. eluaastast. Väikelastel on alates 2. eluaastast võimalik kasutada mängaudiomeetriat, mille puhul heliärritus on seostatud mõne mängulise tegevusega, mis äratab lapse huvi ja tähelepanu helide suhtes.

Tarkvaralised audiomeetrid on alternatiiviks riistvaralistele – need on saadaval paljudes erinevates konfiguratsioonides. Arvutipõhiseid test-audiomeetreid saab kodus kasutada igaüks oma kõrvakuulmise kontrolliks, kuigi nende täpsus ei ole väga heal tasemel kalibreerimise puudumisel. Mõningad sarnased audiomeetrid on isegi käeshoitavatel [[Microsoft Windows|windowsi-põhistel]] seadmetel. Kliinilised arvutipõhised audiomeetrid on täpsemad ja efektiivsemad ning sellepärast palju kallimad kui tarkvaralised. Need on väga laialdaselt kasutusel haiglates, audioloogia keskustes ja uurimiskommuunides. Neid audiomeetreid kasutatakse ka tööstuslike audiomeetriliste testide läbiviimiseks. Võimaluse korral saab antud audiomeetreid kalibreerida [[detsibell]]i murdude täpsuseni, mis teeb nad riistvaralistest audiomeetritest täpsemaks. Osad audiomeetrid võimaldavad teaduritel luua omaenda diagnostilised testid sisseprogrammeeritud arenduskomplekti abil.

== Enne Toonaudiogrammi tegemist ==

* Enne uuringut ei ole soovitav müras viibida vähemalt 12 tundi, väsinud kõrvade korral on tulemus üpris vale.
* Uuringu õnnestumiseks on oluline veenduda, et kõrvad on puhtad, kui arst ei kontrolli seda siis tuleks nõuda.

Toonaudiomeetria tulem on [[audiogramm]]. 

== Kus audiogrammi saab teha ? ==

[[Audiogramm]]i saab teha kohalike Kurgu-nina-kõrvaarstide juures ja [[Kuulmiskeskused|Kuulmiskeskus]]tes üle Eesti.

=== Ka kodus saab teha audiogrammi - Kuid tuleb silmas pidada, see pole eriti täpne aga mingi pildi asjast saab ===

Näiteks lehel: http://www.audiocheck.net/testtones_hearingtestaudiogram.php

Android Nutitelefoniga: https://play.google.com/store/apps/details?id=mobile.eaudiologia

 [[Pilt:Android_audiogramm.jpg|600px]]

== Audiomeetri kalibreerimine ==

Igat audiomeetrit, mida kasutatakse kõrvakuulmise kontrolliks, tuleks kalibreerida regulaarselt, et kindlustada ekraanil kuvatava väärtuse vastavus kõrvaklappidest väljuva helisignaali sagedusega. Täpsed ning usaldusväärsed mõõtmistulemused on esimene etapp kõrvakuulmise kaotamise karakteriseerimisel ja hindamisel. Õige kalibreerimine kindlustab, et mõõtmised on järjepidevad, hoolimata kliinikust või piirkonnast, kus seda läbi viiakse. Audiomeetrite kalibreerimiseks kasutatakse Kõrva Simulaatori Süsteemi.

Kõrvakuulmismehhanismide testimiseks kasutab süsteem kõrva simulaatorit või akustilist muundurit, kohandades seda vastavalt IEC 60318-1 (tuntakse ka nime all „tehiskõrv") või IEC 60318-3 standardile. Need seadmed koosnevad põhiliselt kalibreeritud mikrofonist, mis on avatud, et lubada kõrvaklappide rakenduse testimist. Süsteem kasutab mehaanilist muundurit luujuhtivuse testimiseks, mis on kohandatud IEC 60318-6-ga. Seade kasutab mitmeid kummi kihte, et muundada luu-vibraator (testimise käigus toimetab stiimuli patsiendini) jõudu edastavaks. See lubab seadmel matkida, seda kuidas heli on suunatud läbi oimuluu nibujätke osa, millele luu-vibraatorid on kohandatud testimise ajaks.

== Tehiskõrv/akustiline ühendaja (õhkjuhtimisega kõrvasimulaatorsüsteemid) ==

Nii tehislik kõrv kui ka akustiline muundur on disainitud audiomeetri väljundite kalibreerimise eesmärgiga. Audiomeetri kalibreerimise ajal on kõrvaklapid suunatud muunduri avatud poolele ning sisemist [[mikrofon]]i kasutatakse heli rõhu tuvastamiseks kõrva õõnes. Tavaliselt mõõdetakse mikrofoni elektrilist väljundit helirõhumõõtjaga, et teada saada, millist rõhku kontrollitava inimese kuulmekilele suunatakse. Mikrofon ja sellega seotud muunduri heli on kahes eraldiseisvas tüübis. IEC Akustiline Andmemuundur (täpsustatud IEC 60318-3) on lihtne silindriline helimuundur, mille lõpus on ühe tolline mikrofon. Teine on IEC Tehis Kõrv (täpsustatud IEC 60318-1), mis kasutab poole-tollist mikrofoni ja omab veel mitmeid erinevaid õõnsusi ja illuminaatoreid, mis on ühenduses põhi helimuunduriga kõrvaklappide ja mikrofoni vahel. Nende ülesanne on vahendada akustilist takistust (varieeruva [[sagedus]]ega) põhi õõnsuses samamoodi, nagu see toimub inimese väliskõrvas. Kuigi mõlemad seadmed on hetkel väga asjakohased ja vastavad ka ISO 389-1-e nõuetele, siis palju keerukam "tehiskõrv" võimaldab patsiendi trummikilel olevat helirõhku täpsemini näidata. 

== Kõrvasimulaatorsüsteemi õhk- edasikande kalibreerimine ==

Kõrvasimulaatoriga audiomeetrite kalibreerimine on tegelikult sekundaarne viis. Audiomeetrilist kalibreerimissüsteemi kasutatakse audiomeetri võimsuse valideerimiseks. Tuleb meeles pidada, et testsüsteemi enda tundlikkus võib ajajooksul muutuda (sõltub helikõrguse mõõtja ebastabiilsusest, mikrofoni kõikumisest). Sellepärast ongi nõutud audiomeetri regulaarne kalibreerimine. Kõrvasimulaatorsüsteemi kalibreerimist teostatakse spetsiaalsete testidega kalibreerimis-laborites või rahvusvahelises mõõtmiste instituudis. Kalibreerimise võrdlus tähendab õhkjuhitud süsteemide puhul süsteemi võimsuse võrdlemist teadaolevate tasemetega, mis on mõõdetud kalibreeritud muundur mikrofoniga. See sisaldab helikõrguse mõõtja puhul kasutatava meetodi täpsustamist, samuti mikrofoni, sellega seotud ühendusklemmide ja eelvõimendi tundlikkuse testimist. Peale kõrvasimulaatorsüsteemi kalibreerimist saab seda kasutada ka teiste saadaolevate audiomeetrite kalibreerimiseks. 
Sarnast kalibreerimist kasutatakse ka luuülekande audiomeetri puhul. Selleks kasutatakse kunstlikku oimuluu aparaati. Õhkjuhitud kõrvasimulaatorsüsteemi saab kasutada kuulmistaseme jõu kontrolliks, mis kandub audiomeetrisse teatud kindlal sagedusel. Siiski peavad ka kunstlikud oimuluud olema regulaarselt kalibreeritud.

== Kunstlik oimuluu kui mehhaaniline ühendaja (luujuhitav kõrvasimulaatorsüsteem) ==

Kunstlik oimuluu (ehk IEC Mehhaaniline Ühendaja, täpsemalt IEC 60318-6) on akustiline aparaat, mis on disainitud esitamaks umbkaudselt sagedusi, mis tulevad temporaalluu piirkonnast, sõltuvalt mehhaanilisest takistusest. Esialgselt kasutatakse neid audiomeetri luuühenduskanali kalibreerimiseks. Audiomeetri luuühenduskanalit kasutatakse patsiendi kuulmise testimiseks. Selleks esitatakse teadaolevat jõutaset kindlal sagedusel.
Seade sisaldab „kuplit“, mis on inimese oimuluu mehhaaniline simulatsioon, mida on vaja ajavahemikel, mil tema sagedus sõltub mehhaanilisest takistusest ja omab jõu transduktorit, mõõtmaks jõutaset luuvibratsiooni ülekandumisel. Jõu transduktori elektriline võimsus mõõdetakse tavaliselt helikõrguse mõõtjaga. See annab jõutaseme näidu, mis vastab tõelisele kuulajale, kui esitatakse sama signaal ja luuvibratsioon, mis kuulmistestil. See on täielik kombinatsioon kunstlikust oimuluust, helikõrguse mõõtjast ning seostatud eelistest jne, mis viitavad Audiomeetrilisele Kalibreerimise Süsteemile.

=== Tehisoimuluu kalibreerimine ===

Tehisoimuluu on üks osa audiomeetrilisest kalibreerimissüsteemist. Seda kasutatakse audiomeetrite luuvibraatorite jõuväljundite kalibreerimiseks. Kuna testiva süsteemi tundlikkus ja „kupli“ mehaaniline takistus kipuvad kõikuma, siis vajab see ka regulaarset kalibreerimist. Tehisoimuluu kalibreerimise süsteem hõlmab spetsialistide teste ja laboratoorseid uuringuid rahvusvahelises mõõtmisagentuuris, näiteks nagu on NPL Suurbritannias, Luujuhtiv audiomeetriline kalibreerimissüsteem viiakse läbi kahel kindlal viisil: esiteks peab “kupli” mehaaniline takistus vastama ettekirjutatuga IEC 60318-6-le ja teiseks peab see kindlustama, et heli tugevus, mis kantakse patsiendini vastab helikõrguse mõõtjal olevale näidule. Süsteemi kalibreerimine sisaldab endas heli võimsuse skaala kindlakstegemist ning eelvõimendi ühendatud kontaktide ja võimsuse muunduri testimist. Hetkeks, kui kõrvasisene simulaator on kalibreeritud, on seda võimalik kasutada audiomeetrite kalibreerimiseks igapäevakasutuses. Kindlasti ei tohi unustada, et tehislik oimuluu on väga tundlik [[temperatuur]]ile. Selle jaoks on kasutusele võetud erilised ettevaatusabinõud – tavaliselt on nende transportimiseks tarvis isoleeritud karpe, juhul kui ümberringi on liiga kuum või külm. Sarnane kalibreerimisprotseduur eelolevale on kasutusel õhkjuhtimise audiomeetrias. Kasutatakse kas tehiskõrva või akustilist sidumise juhtijat. Nii nagu luujuhtivat kõrvasimulaatorsüsteemgi on ka seda võimalik kasutada, testimaks helirõhu suurust, mis kantakse patsiendini audiomeetri kaudu teatud sagedusel. Süsteem ise nõuab aga regulaarset kalibreerimist.


== Vaata ka ==

* [[Luujuhtivusaudiomeetria]]
* [[Audiomeeter]]
* [[Audiogramm]]

===Viited===
*IEC 60645-1. (November 19, 2001) "Audiometers. Pure-tone audiometers".
*BS EN ISO 389 (1997) "Acoustics. Standard reference zero for the calibration of pure tone air conduction audiometers"
*BS EN 60318-6 (2008) "Electroacoustics. Simulators of human head and ear. Mechanical coupler for the measurement of bone vibrators"
{{refend}}

===Välislingid===
* [http://www.npl.co.uk/server.php?show=ConWebDoc.145 National Physical Laboratory] Juhtnöörid audiomeetrilisteks kalibreerimisteks
* [http://education.byu.edu/comd/index.html Department of Communication Disorders at BYU] – Audioloogia peakorter
* [http://www.dk-technologies.com/products/selchart.php?prodgroup=msd DK-Technologies A/S] – Audiomeetrid, mida kasutatakse stuudiotes ja raadioülekannetes
* [http://www.usnewsound.com/goods.php?id=59 NS02 audiometer] – USNewSound Hearing


[[Kategooria:Kuulmine]]
[[Kategooria:Audioloogia]]
[[Kategooria:A-Z]]